MENÜÜ

Kuressaare Tänavapiknik

Laupäev 4.09 | Kell 18:00 – 23:00 |Kuressaare kesklinn

Kuressaare Tänavapiknik toimub taas, lauad kulgevad sel aastal taas Kuressaare kesklinnas.  Nagu ikka, meie poolt on valgete linadega kaetud kilomeeter laudasid, Sinu poolt maitsvad söögid-joogid ja meeldiv seltskond.

Kuressaare Tänavapiknik algab 4. septembril 18:00 ja kell 23:00  seejärel on aeg piknik lõpetada ning suunduda mõnusatele jätkuüritustele linna kohvikutesse, restoranidesse ja ööklubidesse.

Pika laua taha on oodatud kõik siit- ja sealtpoolt merd tulijad. Kuna rahvariides külalised on viimastel aastatel kangesti kena meeleolu loonud, ootame triibuseelikutes ja põlvpükstes külalisi ka seekord. Viikingiaasta puhul on teretulnud ka kõik vägevad viikingid.

420 piknikulauda sätitakse ülesse piki Lossi ja Tallinna tänavat.

Kuressaare Tänavapikniku laudade broneerimine algab 10.08

Tänavapikniku kontakt: info@visitsaaremaa.ee   või +372 45 33 120

Saarema Toidufestivalil on lisaks kodulehele ka oma Facebook ja Instagarmm

Kuressaare  on Saaremaa ainus linn,ja on ühtlasi Eesti läänepoolseim linn.

Kuressaare on tekkinud muinassaarlaste tugi- ja kauplemiskohas Põduste jõe suudmes tuhatkond aastat tagasi ning hiljem arenes 14. sajandil ehitatud ja tänapäevani säilinud piiskopilinnuse juurde. Linna merepoolses servas asuv linna vanim ehitis Kuressaare piiskopilinnus on Saare-Lääne piiskoppide kunagine linnus.

Linna keskosa on ajalooliselt väärtusliku vanalinna arhitektuuri kaitseala, kus asub mitmed Saare maakonna ja Kuressaare linna asutusi ning ohtralt kauplusi, restoranid ja kohvikud, kultuurikeskus, päevakeskus, teater ja kino.

Ajalooliselt on Kuressaare tuntud saksakeelse nimega Arensburg (algne kirjapilt Ahrensborch), esialgu tähistas see piiskopilinnust, hiljem ka selle kõrvale tekkinud alevikku.  Paralleelselt oli kasutusel ka eestipäraseid nimesid, kõige laialdasemalt neist oli levinud Kuresaar.

Eesti iseseisvudes 1918. aastal võeti ametlikult kasutusele senised maakeelsed nimed – nii Kuresaar kui ka Kuressaare. Aastal 1933 otsustas Eesti valitsus, et ametlikus kirjakeeles jääb kasutusele ainult nimevorm Kuressaare. Saksa okupatsiooni ajal ennistati Arensburgi nimi, mis kehtis okupatsiooni lõpuni. Suurema osa Nõukogude okupatsiooniajast kandis linn Kuressaarest pärit bolševikust revolutsionääri Viktor Kingissepa järgi nime Kingissepa

kuressaare-logo

Toetajad